Esimene nädal

Esiteks ma pean vist vabandama, et ma pole suutnud oma blogi täiendada. Õnneks mul on ka vabandus - mul on siin lihtsalt väga palju tegemist ja mega põnev. Eks ma nüüd natuke räägingi mis toimunud on.

Nii, esiteks ma reisisin umbes 27 tundi Ecuadori. Jah, see oli väga väsitav aga puhkamiseks polnud aega, sest kohe algas aastaalguse seminar, mis oli mega lahe. Vabatahtlikud olid lihtsalt ulme lahedad. See oli üldiselt sarnane ELO-ga, kordati samu asju. Töö toimus inglise keeles Aastaalguse seminar kestis neljapäevast laupäevani ja peale seda sõitsin bussiga Ambatosse, enda linna.

Tegelt ma ei ela päris Ambatos nagu ma olen vist juba maininud. Ma elan umbes 30-40 mintsa kaugusel maakohas. Mul on siin hobune, 4 lehma ja igast muid loomi. Ma usun, et võib tunduda küll, et mida perset, Holst sattus maale aga ei, siin on ulme lahe, ausalt. Ma olen jõudnud juba hobusega ratsutada ja lehmi lüpsta ja igast töid teha nagu põldu harida jne. Ma usun, et kindlasti mõni krimpsutaks selle peale nina ja on väga skeptiline aga ma läksin vahetusaastale, midagi uut ja teistsugust kogema ja hetkel on see 100% tõsi. Elu siin on täiesti teine, pole võrreldavgi eluga Eestis aga mina isiklikult kavatsen sellest elu kannapöördest maksimumi võtta.

Mu asukoht

Panoraamil vist ei ole väga näha aga ma elan mägede keskel ja siin on lihtsalt piltilus. Minu kõrval on 4 mäge, mille kõrgus jalamilt on juba umbes 1000 meetrit vähemalt ehk siis kõrgus merest kuskil 3500 meetri kanti.

Sulandumas massi

Nagu näete, sulandun juba kohalikega. Seljas on mul pontšo ja peas sombrero ja istun ühe hullu hobuse seljas. Põhimõtteliselt jah, ma elan maal aga siiski kõigest ts. 30 mintsa kaugusel linnast seega miks mitte? Mega lahe ju. See intsident kus ma ratsutasin oli juba teisel siinoldul päeval.

sünnipäeval

Kohe järgmisel päeval käisime me ühe vahetusõpilase sünnipäeval, kes elab minu sugulaste juures. See on üks väike pequeño hooligan, kes on mu sugulane. Siin on ka üks selline tore traditsioon, et sünnipäeva laps peab koogist ampsu võtma ja kui ta seda teha üritab lükatakse ta nägu täiesti koogi sisse, jään ootama.
Sünnipäev oli mega lahe, istusime lauas ja rääkisime mega pikalt kõik koos ja siis hakkasime kõik tantsima, pean tunnistama, et isegi mina, kes muidu tegelikult ei tantsi. Eks ma nüüdseks oskan juba sambat ja lihtsalt Ecuadoorlasele kohaselt tantsida.

Enne mäge

Eile ronisime ühe mäe peale, mis oli ootamatult raske. Nimelt mäge ümbrites väga tihe mets ja rõvedalt pikk muru ja lõikerohi ehk see võttis ikka pikalt aega. Mis seal ikka veel öelda, vaade oli mega ja seiklus iseenesest. Ma lisan siia sellest mõningaid pilte ka, et te saaksite visuaalset materjali.

Vabandused, et ekraani peate keerama aga loodan, et te saate ikka hakkama.














Mul on kolm õde - Paulina a.k.a Tomi, Ladychita ja Nicole a.k.a Niletchuga. Siin elas ka veel meie primera ehk niece (ingl. k.) kes on põhimõtteliselt ka mu õde juba aga täna ta läheb tagasi oma koju Quitosse.
Nende kirjeldamiseks on raske sõnu leida, sellepärast, et nad on nii lahedad. Nad kõik on locad, võiks öelda. Samuti ma olen juba täieõiguslik pereliige ja mul paluti oma õdede poolt edasi öelda, et minu eest kantakse hoolt ja nad armastavad mind väga. Ma usun, et tüüpilisel eestlasel on raske mõista, kuidas mind nii kiiresti omaks võeti aga siin on lihtsalt nii. Ema ja isa on mõlemad mega lahedad, isa on mul räige naljahammas, nali nalja otsa. Ma ei suudaks õnnelikum olla kui ma hetkel olen.

Lisaks, mu hispaania keel areneb kiiresti, ma nüüd ei oska seda paraku millegagi võrrelda ehk las see jääda nii. Kuigi ma pakun, et ma oskan hispaania keelt sama hästi kui vene keelt või isegi paremini ehk päris hea nädalaga. Inglise keel tuleb mul ka väga lihtsalt, ma isegi ei pea mõtlema selle peale ja räägin rahumeeli inglise keeles.

Ma väga rohkem ei oskagi midagi rääkida, kõik on lihtsalt mega ja eks ma proovin ikka oma blogi täiendada. Elame näeme! Tagasiside on ka alati oodatud.

Põgusalt Ecuadorist

Päris paljud on minule kurtnud, et nad ei tea Ecuadorist ja sellest, mis mind ees ootab mitte midagi. Seda, mis mind ees ootab, oskan ka mina ainult aimata, kuigi äkki suudan teid natuke valgustada. Ma arvan, et parim viis Ecuadorist rääkida oleks paralleele tuua, kus võimalik, Eestiga. Võrdlusmoment peaks andma rohkem aimu, mida Ecuador tegelikult endast kujutab.

Ecuadori asukoht (roheline)

Ecuador on suhteliselt väike maa Ladina-Ameerikas, selle pindala on 6.3 korda suurem kui Eesti oma. Meie jaoks vist ei ole ikka väike maa. Pildilt on näha Ecuadori asukoht Ladinas, loodan mitte kuulda enam küsimust: "Kas Ecuador on Aafrikas?" Ecuadori maismaa jaguneb üldiselt kolmeks osaks, ranniku-, vihmametsa- ja mägedepiirkond.  Mina hakkan elama mägedes, ehk La Sierra piirkonnas.

Ecuadori lipp

Ecuadoris elab tsirka 15.2 miljonit inimest, Eestis aga 1.3 miljonit inimest, jällegi kõvasti rohkem kui Eestis. Rahvastiku tihedus on umbes 2 korda suurem, see vist annab natuke rohkem aimu kui puhtalt numbrid. Muidugi tasuks ka mainida, et Ecuadoris on HDI ehk inimarenguindeks (ma loodan, et ikka kõik lugejad mäletavad seda enda geograafia tunnist) ikka päris kõrge - 0.724 ja Eestil 0.846. See pole üldse nii hull, ma arvasin, et on ikka hullem. 

Ecuadori pealinn on Quito, kus elab 1.6 miljonit inimest Tallinna 0.4 vastu. Siiski mina hakkan elama Ambato lähistel, Ambatos elab umbes 180 tuhat inimest, kui ma ei eksi, mis on minu arvates väga mõnusa arvuga linn. Ambato lähistel on üks küla, kus mina elan, mille nime ma kahjuks ei tea (väga keeruline oli) ja seal elab 2 tuhat inimest. Elu oleks mul nagu elaksin ma tsipa Tallinnast väljas. Lisaks peaks veel mainima, et Quito on umbes 2800 meetri kõrgusel merepinnast ja Ambato 2500 meetri kõrgusel. 

Ecuadoris on täiesti teistsugune kliima kui Eestis. Üldiselt jaguneb mandri Ecuador kolmeks osaks: la Sierra, el Oriente ja la Costa ehk mägede-, vihmametsa- ja rannikupiirkonnaks vastavalt. Vihmametsades ja rannikul on loogiliselt palav kliima aga la Sierra piirkonnas on kõvasti külmem. Näiteks kui rannikul oleks umbes 35 kraadi sooja ja mina olen 2500 meetri kõrgusel mägedes, siis paraku oleks minu lähistel temperatuur 20 kraadi, mis tegelikult eestlaste jaoks olekski nagu suvi. Mägedes on väga oluline tegur päike, kui on päikeseline ilm võin rahulikult lühikeste pükstega ringi patseerida aga kui järsku tulevad pilved, läheb ilm päris ruttu külmaks, ka karastunud eestlase jaoks. Ecuadoris on põhimõtteliselt kaks aastaaega - vihmane ja kuiv. Eks need ütlevad kõik: vahepeal sajab tihedalt ja vahepeal on kuiv. Minul on kuiv periood juuli - september ja vihmane jaanuarist märtsini. Rannikul ja vihmametsas on vastupidi (kui ma olen kõigest õigesti aru saanud).  Tahaks ka ära mainida, et nii kõrgel ei ole sääski, see on parim asi mu elukoha juures üldse.

Nagu ma ka varem juba mainisin on mul hostperes kolm õde, isa ja ema (praegu on muidu 3 venda, isa ja ema). Selle koha pealt tuleb ikka väga huvitav aasta. Koolis hakkan ma käima en Collegio Ambato eelviimases klassis, aga ma üritan ennast viimasesse klassi rääkida, sest eelviimane oleks liigagi kerge (kardan, et ka viimane on) ja tahaks lõpetada Ecuadoris kooli, lihtsalt nalja pärast. Lisaks on mul koolis jube koolivorm aga mis seal ikka, täiesti mõttetu asi mille üle viriseda, MA LÄHEN JU FAKING ECUADORI AASTAKS AJAKS. 

Äkki nüüd on see Ecuadori asi natuke selgem, küsimused on oodatud nagu alati ja väike link ka siin all mida kuulata... 

https://www.youtube.com/watch?v=fPsMR7HvuZM

ELO 27.06-29.06

ELO on olnud parim laagrisarnane üritus üldse, ei viitsi siin maani kiita seda aga see oleks seda väärt.
Tegevust oli seal väga palju, enamus ajast võtsid ära erinevad blokid, kus kordati vajalikku. Pildilt on vist näha, mis ELOl enamjaolt toimus.

Elo kava

Siin on näha, et tegelikult räägiti lihtsatest asjadest kuidas oma vahetusaastat lihtsamaks teha. Kuigi räägitu oli suhteliselt elementaarne, siis oli ikkagi hea kõik uuesti üle kuulata ja mõelda. Samas sai kuulata võp-ide lugusi kus neid teadmisi rakendades oli kõik palju lihtsam või oleks olnud lihtsam.
Kõige lahedam oli muidugi kodugrupp, seal oli info just rohkem sinu vahetusmaa jaoks ja seda andsid ka võpid kes on sinu regioonis käinud.
Ma sain Ecuadori kohta teada igast pulli, mis võib ette tulla või mis on tavaline seal. Küll need asjad siin blogis tulevikus vahetusaasta jooksul ette tulevad.









Muidugi oli meelelahutusprogramm kõige lahedam. Põhimõtteliselt oli meelelahutuse eesmärk ka meid vabamaks muuta ja mitte karta enda marki maha teha ega muretseda, et "oh mis nüüd küll keegi mõtleb". Teisel päeva meelelahutusprogrammis oli minujaoks ELO tordile kirss. Meil oli nö YFU TV, mis jäljendas erinevaid saateid ja meie grupp sai Kuldvillaku. Meile anti ka mingid kindlad laused, mis peaksid kõlama ka näidendi ajal ja nii see etenduse tegemine hakkas edenema.

Bimbo Renar

Mingi hetk arutelu keskel mõtlesime, et meil peaks ka bimbo olema üks kuldvillakus osaleja. Kuna tüdrukud ei tahtnud olla, siis panin mina kleidi selga ja topi peale ning tegin ise asja ära. Bimbo sai nime "Renar" ühe võp-i järgi (Võp ise oli lahe kutt, sai naljast aru, ei hakkanud bitchima). Meie näidend olid kolme parima seas ja meie grupp mängisid kõik väga hästi oma osad välja ja pulli sai. Peaks ka mainima, et kõik näidendid olid väga head ja nalja sai kõigis.

Nagu ikka, küsimused on alati oodatud!

Lühike sissejuhatus

Hola,

Tegin ka siis endale blogi oma tegemistest, räägiti, et nii parem.

Lühitutvustus:
Nimi: Andreas Holst
Vanus: 17
Sihtriik: Ecuador
Start: 20. august 6.45

Elama hakkan ma Ambato linna lähedal. See asub umbes 2500 meetri kõrgusel merepinnast ja seal elab umbes 180000 inimest. Mu enda väikesemas külas elab 2000 inimest. Peres on mul isa ja ema ning 3 õde. Kaks õde on minu vanused ja üks on umbes 4 aastat noorem.

Ma rohkem ei oskagi midagi kirjutada, eks ma ise olen seda kaua juba teadnud ja ei teagi, millest võiks rääkida. Küsimused on alati tere-tulnud ja head lugemist