Laupäev, 6. september 2014

Esimene koolinädal

Nädal on möödas ja nii kohusetundlik nagu ma olen, täidan jälle blogi. Alustuseks ma proovin lühidalt nädala kokku võtta ja seejärel natuke võrrelda Eestit ja Ecuadori teie jaoks.

Põhimõtteliselt ega ma midagi rohkem see nädal ei olegi teinud kui kooliga mässanud ja Ambato peal ringi patseerinud. Esmaspäev oli meil koolis Eesti mõttes selline aktus, Kõigil oli sellest suht savi ja tulid ikka suht lambistes riietes kohale. Ausalt öeldes, nähes mis toimub oli ka mul pehmelt öeldes savi, sest direktor rääkis 2300 õpilase ees mikrisse ja kõlarid, mis pidid hääle meieni toimetama olid kvaliteetsest küll kaugel. Seega läksime lihtsalt minema.
Teisipäev oli äratus varakult, kell 5. Suht katastroofiline on ärgata sellisel kellaajal aga mingis mõttes ma juba vaikselt saan režiimi sisse, sest täna enam peale kella 7-t hommikul und enam ei olnud. Tegelt esimest korda ärkasin juba kell 5.45 üles. Mõtte juurde tagasi naastes, teisipäev oli meil klassidesse jagamine ja polnud just suur ime, et vahetusõpilasi nendes nimekirjades ei eksisteerinud. Läksime päeva lõpus sama targalt koju kui kooli läksime - mõtlesime, et homme hommikul küsime eraldi juhtkonnalt oma klassi ja pole hullu midagi.
Kolmapäev ma isegi ei üllatunud enam kui toimus täpselt sama asi mis teisipäeval ja kokkuvõtteks - ikka me midagi teada ei saanud. Tegelt, ma ainukesena sain, sest ma pidin samal ajal koolis käima nagu mu õde ja tema pidi õhtuti käima... suudate ise edasi järeldada.
Neljapäev, kell 9 vaikselt juba kooli peale mõeldes tuli meile kõne sugulastelt, et täna kooli ei ole.ü Nimelt viimase aasta õpilased, kes pidid õppima õhtupoolikuti olid kooli protestima läinud, ikka tõsiselt protestima. Kokkuvõtteks, nemad võitsid -> ma pean koolis käima hommikuti ja ärkama kell 5 iga kuradi hommik.
Reedel läksin mõttega kooli, et lõpuks, lõpuks ometi. Paraku ei, meil polnud ikka klasse. Seega kella 6.30-8.45 passisime ja ootasime kuni direktsioonil oli lõpuks aega ka meiega tegeleda. Klass on mul lahe, ma olen üks kolmest kutist. Jah, lugesite õigesti. See selleks, esimene vahetund mis meil oli koondusid kõik tütarlapsed minu ümber uudistama. Minult küsiti igasuguseid küsimusi, alates "kus ma elan oma perega Ecuadoris?" ja lõpetades küsimusega "kas mul on Eestis koeri?" Samuti suudeti kuidagi jutu sisse paigutada ka see, et mul on väga ilusad silmad. Muidugi ei puudunud ka küsimus:"Tu tienes novia?" ehk kas mul on tüdruk ja minu eitavale vastusele kõik kihistasid ja rõõmustasid, huvitav. Seda küsimust pole muidugi mult ainult see kord küsitud, vähemalt korra kahe päeva jooksul tuleb ära, Õnneks pole ahistamist tunda saanud, kuigi tõesti ei usu, et seda juhtubki.

Nädala naljaks peaks vist nimetama selle kui kehvasti ma vahepeal hispaania keelt räägin või kui palju ma sõnu sassi ajan. Istusime ühe teise vahetusõpilasega koolis õuepeal ja ootasime, et direktsioon jõuaks ka meieni. Äkitselt lähenesid meile 3 tütarlast ja alustasid vestlusega. Me, kaks idiooti nagu me oleme, ei saanud kottigi aru ja ma vastasin neile "Después por favor" ja nad lampi kõndisid minema. Möödus paar sekundit ja alles siis sain ma aru, et tegelikult tahtsin ma öelda "Despacio por favor". Mul on kahtlane tunne, et ma paistsin ikka korraliku m*nnina sel hetkel neile. Selgituseks: "Después por favor" - hiljem palun. "Despacio por favor" - aeglasemalt palun.


Seda videot peaks tähelepanelikult jälgima, siis näete ühe käsitsi filmitud väikse vulkaanipurske ka ära. Nimelt Mama tungurahua purskab, seee päev see purskas vist mingi 20 korda. Kohalikel elanikel on nii suva sellest kõigest, umbes nagu sama suva kui meil talvel lumesajust - esimene kord on huvitav, ülejäänud lihtsalt kõrvaline.



Täna nagu ma juba mainisin, ärkasin ma esimest korda juba 5.45 ja peale 7-t ei suutnud ma enam edasi ei magada, rütm on täiesti teine kui Eestis.
Vasakul mu õde Paulina ja mina ka
Täna olen ma korjanud morera-si, ma ei teadnud enne siiatulekut selliste asjade olemasolust midagi. Eesti keelde tõlgitult on see vist midagi mooruspuuvili vms. Vähemalt google translate aitab, inglise keeles on see mulberry igatähes.
Minu korjamisest midagi välja ei tulnud eriti, ma rohkem sõin neid ja pärast noh, on pildiltki näha kuhu see korjamine jõudis.













Hispaania keele tasemest rääkides võiks öelda, et ma saan 1/4 koolitundides räägitud sõnadest aru. Päris hea 2+ nädala kohta.



Eestist ja Ecuadorist:

Kool: 

Eestis on kool väga organiseeritud ja igatpidi korralik ja haridusasutusele kohane aga Ecuadoris on natuke asjad teistmoodi. Siin on täielik korralagedus, õpetajad ise ka ei saa aru eriti mis toimub aga kuidagimoodi ajatakse asi ära ja lõppkokkuvõttes toimib, kuigi mitte nii õlitatult.
Minu koolis õpib hämmastavalt 2300 õpilast, seega võib natuke andestada koolis olevat kaost. Lisaks õpilased klasse ei vaheta, ainult õpetajad. Tunnid toimuvad tihti paaris ja vahetunnid on väiksed, nii kaua kuni õpetajad klasse vahetavad aga päeva keskel on suur, umbes tunnine vahetund - receso.

Söök:

Siin süüakse kolm korda päevas ja vahepeal ei sööda, võibolla hilisõhtul väike tee (hilisõhtu=21.00-22.00).
  • Hommikuti enne kooli on suhteliselt väike söök. Koosneb väiksest kuklist millegagi, minu puhul muidugi kahest kuklist, ja värskest isetehtud mahlast, mis on mõnusalt soe.
  • Lõunaks on alati esimeseks supp. Peale seda järgneb praesarnane asi, mis on alati riisiga, alati. Lisandiks on sellele igast huvitavad lihad, ka tavalised, ja vahepeal kartul ka veel. Näiteks lihadest olen ma söönud merisiga, küülikut, seajalga ja lisaks ka veel lehma udarat.
  • Õhtuks on tavaliselt kas sama toit nagu lõunal või jälle väike saiake, Kogu kompotile lisandub muidugi kas tee või väga kehv pulbrikohvi või mis asi see ongi, igatähes kehv ta on.
Muidu süüakse siin igast puuvilju ja juuakse iga päev erinevaid värskelt isetehtuid mahlu, mõnus.

Inimesed:

Inimesed Ecuadoris on mega lahedad. Mulle meeldib eriti vaba suhtlemine, rõõmus olek ja sõbralikkus. Kui Ecuadori inimene oleks päev, siis eestlane oleks öö - kardinaalselt erinevad inimesed, üldpildis. Muidugi on siin ka igasuguseid idioote aga üldpilt ja inimeste olek on erinev. Igaks juhuks, et keegi ei solvuks mainin ma ära, et ka Eestis on väga super ja lahedaid inimesi.
Muidugi siin on suurem kuritegevus, eriti varastamine. No ikka räigelt varastatakse. Õnneks olen ma nende jaoks poolhiiglane ja eriti ei julgeta vast minult varastada aga küll mu esimene ka ära tuleb. 

Režiim:

Ülalnimetatu on siin täiesti teistsugune, siin põhimõtteliselt elatakse esimestest valgushetkedest kuni paar tundi pimedas ja seejärel magama. Ajaperspektiivi pannes, umbes kella 6-st hommikul kuni kella 21.00-22.00 õhtul.  Allolev pilt on päikeseloojang kuskil 7-8 vahel õhtul. Siin toimub see väga kiiresti.
maagiline päikeseloojang enda kodust

Selle pildiga on väga ilus ja kohane lõpetada oma sellenädalane blogi sissekanne. Tagasiside on oodatud ja eks ma annan endast parima, et enda blogi jätkata pidevalt.

Väike lisa: üks lahe lugu mille järgi on mega lahe tantsida, isegi mina oskan - La Bomba 












Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar